ARTIŠOKK AHVATLEB: neljapäeval, 25.09 kell 19:00 linastub Michael Manni "Viimane mohikaanlane" (The Last of the Mohicans, 1992)
USA autorikino üks kunagisi tähtsamaid esindajaid oli Michael Mann, kelle viimaste aastate filmid pole enam jõudnud tema 90ndate saavutuste kõrgusteni, kuid see ei kahanda kuidagi tema minevikusaavutuste väärtust.
Üheks tähtsamaks neist oli 1995. aasta "Pinge" (Heat) kõrval ka 1992. aasta James Fenimore Cooperi samanimelise romaani ekraniseering "Viimane mohikaanlane", mille peaosas oli üks olulisemaid USA karakternäitlejaid Daniel Day-Lewis. Ühele Oscarile kandideerinud ja selle ka võitnud film on seni ainuke, mis on toonud Michael Mannile Oscari ja seegi oli ainult parima heli kategoorias.
Muidugi pole "Pinge" ja "Viimane mohikaanlane" ainsad pärlid Manni karjääris. Sinna mahuvad veel 7 Oscarile kandieerinud "Insaider" (The Insider, 1999), "Varas" (Thief, 1981), "Inimkütt" (Manhunter, 1986), 2 Oscarile kandideerinud "Ali" (2001), 2 Oscarile kandideerinud "Collateral - ohtlik reisija" (Collateral, 2004). Mann on muidugi ka ajast eest, sest kuidas muidu kirjeldada selliseid filme nagu juba mainitud "Collateral - ohtlik reisija", "Miami Vice" (2006) ja "Populaarsed vaenlased" (Public Enemies, 2009), mis paistsid silma oma realistliku digitaalse operaatoritöö, üldise visuaali ja helitöö poolest.
"Viimane mohikaanlane" kujunes 1992. aastal Manni senise karjääri edukaimaks filmiks ja kuna see oli tema neljas film pärast järjest kehvasti vastu võetud filme, siis oli see hetk, mil režissööri tõusis Hollywoodi olulisemate tegijate sekka.
Nathaniel "Hawkeye" Poe rolli asunud Daniel Day-Lewis oli juba selleks ajaks võitnud parima meespeaosa Oscari (My Left Foot, 1989) ning tegelikult vääris auhinda ka "Viimane mohikaanlane" rolli eest.
Trevor Jonesi ja Randy Edelmani muusika väärinuks Oscarit ainuüksi ühe kõige ilusama ja suurejoonelisema pala eest ja selleks oli lugu nimega "Promontory", mis oli küll Dougie MacLeani 1990. aasta albumilt The Search pärit pala "The Gael" orkestratsioon. See kõik tähendas, et muusikal oli võimatu Oscarile kandideerida, aga see lugu läks ikkagi ajalukku.
FILMIST:
18. sajandi Põhja-Ameerikas, Prantsuse ja indiaanlaste sõja ajal, saab mohikaanlaste suguharu poolt lapsendatud valgest mehest tahtmatult Briti koloneli kahe tütre kaitsja. Tütreid jahib Magua, sadistlik ja kättemaksuhimuline sõdalane, kelle elu ainukeseks eesmärgiks on tüdrukute isa hävitamine minevikust tehtud ebaõigluse eest.
Kinos alates 25.09.2025
Viimane mohikaanlane
The Last of the Mohicans
MS12
Žanr
Ajalooline draama
Lavastaja
Michael Mann
Filmi pikkus
1t 52min
Osatäitjad
Daniel Day-Lewis, Madeleine Stowe, Jodhi May, Russell Means, Wes Studi
Žanr
Ajalooline draama
Lavastaja
Michael Mann
Filmi pikkus
1t 52min
Osatäitjad
Daniel Day-Lewis, Madeleine Stowe, Jodhi May, Russell Means, Wes Studi
ARTIŠOKK AHVATLEB: neljapäeval, 25.09 kell 19:00 linastub Michael Manni "Viimane mohikaanlane" (The Last of the Mohicans, 1992)
USA autorikino üks kunagisi tähtsamaid esindajaid oli Michael Mann, kelle viimaste aastate filmid pole enam jõudnud tema 90ndate saavutuste kõrgusteni, kuid see ei kahanda kuidagi tema minevikusaavutuste väärtust.
Üheks tähtsamaks neist oli 1995. aasta "Pinge" (Heat) kõrval ka 1992. aasta James Fenimore Cooperi samanimelise romaani ekraniseering "Viimane mohikaanlane", mille peaosas oli üks olulisemaid USA karakternäitlejaid Daniel Day-Lewis. Ühele Oscarile kandideerinud ja selle ka võitnud film on seni ainuke, mis on toonud Michael Mannile Oscari ja seegi oli ainult parima heli kategoorias.
Muidugi pole "Pinge" ja "Viimane mohikaanlane" ainsad pärlid Manni karjääris. Sinna mahuvad veel 7 Oscarile kandieerinud "Insaider" (The Insider, 1999), "Varas" (Thief, 1981), "Inimkütt" (Manhunter, 1986), 2 Oscarile kandideerinud "Ali" (2001), 2 Oscarile kandideerinud "Collateral - ohtlik reisija" (Collateral, 2004). Mann on muidugi ka ajast eest, sest kuidas muidu kirjeldada selliseid filme nagu juba mainitud "Collateral - ohtlik reisija", "Miami Vice" (2006) ja "Populaarsed vaenlased" (Public Enemies, 2009), mis paistsid silma oma realistliku digitaalse operaatoritöö, üldise visuaali ja helitöö poolest.
"Viimane mohikaanlane" kujunes 1992. aastal Manni senise karjääri edukaimaks filmiks ja kuna see oli tema neljas film pärast järjest kehvasti vastu võetud filme, siis oli see hetk, mil režissööri tõusis Hollywoodi olulisemate tegijate sekka.
Nathaniel "Hawkeye" Poe rolli asunud Daniel Day-Lewis oli juba selleks ajaks võitnud parima meespeaosa Oscari (My Left Foot, 1989) ning tegelikult vääris auhinda ka "Viimane mohikaanlane" rolli eest.
Trevor Jonesi ja Randy Edelmani muusika väärinuks Oscarit ainuüksi ühe kõige ilusama ja suurejoonelisema pala eest ja selleks oli lugu nimega "Promontory", mis oli küll Dougie MacLeani 1990. aasta albumilt The Search pärit pala "The Gael" orkestratsioon. See kõik tähendas, et muusikal oli võimatu Oscarile kandideerida, aga see lugu läks ikkagi ajalukku.
FILMIST:
18. sajandi Põhja-Ameerikas, Prantsuse ja indiaanlaste sõja ajal, saab mohikaanlaste suguharu poolt lapsendatud valgest mehest tahtmatult Briti koloneli kahe tütre kaitsja. Tütreid jahib Magua, sadistlik ja kättemaksuhimuline sõdalane, kelle elu ainukeseks eesmärgiks on tüdrukute isa hävitamine minevikust tehtud ebaõigluse eest.
USA autorikino üks kunagisi tähtsamaid esindajaid oli Michael Mann, kelle viimaste aastate filmid pole enam jõudnud tema 90ndate saavutuste kõrgusteni, kuid see ei kahanda kuidagi tema minevikusaavutuste väärtust.
Üheks tähtsamaks neist oli 1995. aasta "Pinge" (Heat) kõrval ka 1992. aasta James Fenimore Cooperi samanimelise romaani ekraniseering "Viimane mohikaanlane", mille peaosas oli üks olulisemaid USA karakternäitlejaid Daniel Day-Lewis. Ühele Oscarile kandideerinud ja selle ka võitnud film on seni ainuke, mis on toonud Michael Mannile Oscari ja seegi oli ainult parima heli kategoorias.
Muidugi pole "Pinge" ja "Viimane mohikaanlane" ainsad pärlid Manni karjääris. Sinna mahuvad veel 7 Oscarile kandieerinud "Insaider" (The Insider, 1999), "Varas" (Thief, 1981), "Inimkütt" (Manhunter, 1986), 2 Oscarile kandideerinud "Ali" (2001), 2 Oscarile kandideerinud "Collateral - ohtlik reisija" (Collateral, 2004). Mann on muidugi ka ajast eest, sest kuidas muidu kirjeldada selliseid filme nagu juba mainitud "Collateral - ohtlik reisija", "Miami Vice" (2006) ja "Populaarsed vaenlased" (Public Enemies, 2009), mis paistsid silma oma realistliku digitaalse operaatoritöö, üldise visuaali ja helitöö poolest.
"Viimane mohikaanlane" kujunes 1992. aastal Manni senise karjääri edukaimaks filmiks ja kuna see oli tema neljas film pärast järjest kehvasti vastu võetud filme, siis oli see hetk, mil režissööri tõusis Hollywoodi olulisemate tegijate sekka.
Nathaniel "Hawkeye" Poe rolli asunud Daniel Day-Lewis oli juba selleks ajaks võitnud parima meespeaosa Oscari (My Left Foot, 1989) ning tegelikult vääris auhinda ka "Viimane mohikaanlane" rolli eest.
Trevor Jonesi ja Randy Edelmani muusika väärinuks Oscarit ainuüksi ühe kõige ilusama ja suurejoonelisema pala eest ja selleks oli lugu nimega "Promontory", mis oli küll Dougie MacLeani 1990. aasta albumilt The Search pärit pala "The Gael" orkestratsioon. See kõik tähendas, et muusikal oli võimatu Oscarile kandideerida, aga see lugu läks ikkagi ajalukku.
FILMIST:
18. sajandi Põhja-Ameerikas, Prantsuse ja indiaanlaste sõja ajal, saab mohikaanlaste suguharu poolt lapsendatud valgest mehest tahtmatult Briti koloneli kahe tütre kaitsja. Tütreid jahib Magua, sadistlik ja kättemaksuhimuline sõdalane, kelle elu ainukeseks eesmärgiks on tüdrukute isa hävitamine minevikust tehtud ebaõigluse eest.
Lisainfo
Vanusepiirang
Alla 12-aastastele mittesoovitatav!
Valmimisaasta
1992
Global distributor
Morgan Creek Entertainment
Levitaja
Tallinnfilm OÜ
Kinos alates
25.09.2025