16. rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival DocPoint Tallinn 04.02 - 09.02
Jaapani ajakirjanik Shiori Itō uurib tema vastu toime pandud seksuaalset rünnakut, püüdes ühiskondlikult kõrge staatusega kurjategijat kohtu alla anda. Naise õigluse jalule seadmise püüdlustest saab pöördeline juhtum, mis paljastab Jaapani aegunud kohtusüsteemi ja ühiskondlikud tõekspidamised.
Jaapani vägistamise eest karistav seadus on 110 aastat vana ning konsensusliku seksuaalsuhte vanuse alampiiriks 13 eluaastat. Vägistamist on riigis võimalik tõestada mitte nõusoleku puudumise, vaid füüsilise vägivalla tunnusmärkide olemasolu põhiselt. Ajakirjanik Shiori Itō lugu saab alguse tööalasest kohtumisest, mis lõppes naise uimastamise ning vägistamisega. Kurjategija oli suure telejaama TBS Television direktor Noriyuki Yamaguchi – mees, keda oma poliitiliste suhete tõttu peaminister Shinzo Abega oli raske vastutusele võtta. Olenemata laialdasest kriitikast ning isiklikest rünnakutest, otsustas ohver siiski enda juhtumi avalikustada ja ka oma nägu näidata.
Tuumakas film, mis jõudnud Oscari nominatsioonini, annab põhjaliku ülevaate 2015. aastal alanud ja ligi kaheksa aastat kestnud keerulisest kohtuprotsessist. Kui läänemaailmas sai 2017. aastal paralleelselt alguse #MeToo liikumine, siis 2025. aastaks pole sellealased diskussioonid siiski lõpplahendust saanud. Näib, et Gisele Pélicot juhtumi ning Eesti nõusolekuseaduse valguses on naistevastase vägivalla seadusliku ohjamisega endiselt pikk maa minna.
Aet Kubits
16. rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival DocPoint Tallinn 04.02 - 09.02
Jaapani ajakirjanik Shiori Itō uurib tema vastu toime pandud seksuaalset rünnakut, püüdes ühiskondlikult kõrge staatusega kurjategijat kohtu alla anda. Naise õigluse jalule seadmise püüdlustest saab pöördeline juhtum, mis paljastab Jaapani aegunud kohtusüsteemi ja ühiskondlikud tõekspidamised.
Jaapani vägistamise eest karistav seadus on 110 aastat vana ning konsensusliku seksuaalsuhte vanuse alampiiriks 13 eluaastat. Vägistamist on riigis võimalik tõestada mitte nõusoleku puudumise, vaid füüsilise vägivalla tunnusmärkide olemasolu põhiselt. Ajakirjanik Shiori Itō lugu saab alguse tööalasest kohtumisest, mis lõppes naise uimastamise ning vägistamisega. Kurjategija oli suure telejaama TBS Television direktor Noriyuki Yamaguchi – mees, keda oma poliitiliste suhete tõttu peaminister Shinzo Abega oli raske vastutusele võtta. Olenemata laialdasest kriitikast ning isiklikest rünnakutest, otsustas ohver siiski enda juhtumi avalikustada ja ka oma nägu näidata.
Tuumakas film, mis jõudnud Oscari nominatsioonini, annab põhjaliku ülevaate 2015. aastal alanud ja ligi kaheksa aastat kestnud keerulisest kohtuprotsessist. Kui läänemaailmas sai 2017. aastal paralleelselt alguse #MeToo liikumine, siis 2025. aastaks pole sellealased diskussioonid siiski lõpplahendust saanud. Näib, et Gisele Pélicot juhtumi ning Eesti nõusolekuseaduse valguses on naistevastase vägivalla seadusliku ohjamisega endiselt pikk maa minna.
Aet Kubits
Jaapani ajakirjanik Shiori Itō uurib tema vastu toime pandud seksuaalset rünnakut, püüdes ühiskondlikult kõrge staatusega kurjategijat kohtu alla anda. Naise õigluse jalule seadmise püüdlustest saab pöördeline juhtum, mis paljastab Jaapani aegunud kohtusüsteemi ja ühiskondlikud tõekspidamised.
Jaapani vägistamise eest karistav seadus on 110 aastat vana ning konsensusliku seksuaalsuhte vanuse alampiiriks 13 eluaastat. Vägistamist on riigis võimalik tõestada mitte nõusoleku puudumise, vaid füüsilise vägivalla tunnusmärkide olemasolu põhiselt. Ajakirjanik Shiori Itō lugu saab alguse tööalasest kohtumisest, mis lõppes naise uimastamise ning vägistamisega. Kurjategija oli suure telejaama TBS Television direktor Noriyuki Yamaguchi – mees, keda oma poliitiliste suhete tõttu peaminister Shinzo Abega oli raske vastutusele võtta. Olenemata laialdasest kriitikast ning isiklikest rünnakutest, otsustas ohver siiski enda juhtumi avalikustada ja ka oma nägu näidata.
Tuumakas film, mis jõudnud Oscari nominatsioonini, annab põhjaliku ülevaate 2015. aastal alanud ja ligi kaheksa aastat kestnud keerulisest kohtuprotsessist. Kui läänemaailmas sai 2017. aastal paralleelselt alguse #MeToo liikumine, siis 2025. aastaks pole sellealased diskussioonid siiski lõpplahendust saanud. Näib, et Gisele Pélicot juhtumi ning Eesti nõusolekuseaduse valguses on naistevastase vägivalla seadusliku ohjamisega endiselt pikk maa minna.
Aet Kubits
Lisainfo
Vanusepiirang
-
Valmimisaasta
2024
Global distributor
Dogwoof
Levitaja
DocPoint Tallinn MTÜ
Kinos alates
05.02.2025