Filmiklassika kombo: meistriteos + dokfilm
Programm koosneb neljast tsüklist, kus iga legendaarse režissööri loomingut tutvustatakse ühe tema tippteose ja ühe eluloolise dokumentaalfilmi kaudu.
ANDREI TARKOVSKI
31.07 kell 19.00 – Meistriteos "Stalker" (1979). Rež. Andrei Tarkovski
FILMIST: Seletamatu sündmuse tagajärjel on üks piirkond muutunud Tsooniks, kus avalduvad kummalised seaduspärad ja kuhu keegi minna ei tohi. Vaid stalkerid oskavad seal tee leida, uudishimulikke Tsooni viia ja elusalt tagasi tuua. Seal asub ka tuba, kus täituvad kõige suuremad soovid. Oma järjekordsel retkel peab Stalker läbi ohtude ja ajas muutuva ruumi kurikuulsasse tuppa juhatama kaks meest, Kirjaniku ja Professori.
Ulmeline draama „Stalker“, mis valmis aastal 1979, on vähemalt nime poolest hästi teada ka neile, kes Tarkovski loominguga sugugi tuttavad pole. Osa filmist on üles võetud Tallinnas Rotermanni kvartalis ja Jägala jõe ääres.
"Selles filmis on mulle oluline see spetsiifiliselt inimlik lahustumatu tervik, mis kristalliseerub igaühe hinges ja moodustab tema väärtuse. Sest kõige selle juures, et väliselt tabab filmi kangelasi justkui fiasko, oandab igaüks neist tegelikult millegi hoopis olulisema - usu, kõige peamise tunnetamise iseendas. See peamine elab igas inimeses." - Andrei Tarkovski
02.08 kell 19.00 – Dokfilm "Andrei Tarkovski. Film kui palve" (Andrey Tarkovsky. A Cinema Prayer, 2019). Rež. Andrei A. Tarkovski
INGMAR BERGMAN
04.08 kell 19.00 – Meistriteos "Fanny ja Alexander" (Fanny och Alexander, 1982). Rež. Ingmar Bergman
FILMIST: Rootsi 20. sajandi alguses. Alexander ja Fanny Ekdahl elavad rõõmsat ja lustakat elu oma laiendatud isapoolse perega, mille eesotsas on nende vanaema, suguvõsa matriarh Helena Ekdahl. Perekond on tõesti vabameelne - nii näiteks on Helena abikaasa pidanud parimaks sõbraks oma naise armukest, juudi nukumeistrit Isak Jacobit. Laste onu Gustav Adolf on aga armusuhtes teenijatüdruku Majga, keda perekonnas kõik jumaldavad, isegi Gustav Adolfi naine Alma. Alexanderi vanemad ja vanaema on näitlejad, kellel on oma väike teater, ja teatripisik on ka poissi nakatanud.
Laste elu muutub 1907. aasta jõuludel, kui sureb nende isa Oscar. Laste ema Emilie otsustab abielluda piiskop Edvard Vergérusega, kellega ta Oscari matustel kohtus, sest soovib laste ellu uut isakuju, isegi kui ta kahtleb, kas mees teda armastab. Emilie küll aimas, et tema elu kujuneb teistsuguseks kui Ekdahlide juures, aga Edvardi karm ja range eluviis ja raudne rusikas kodustes asjades tulevad siiski üllatusena. Emilie, Alexander ja Fanny on kõik piiskopi sünges majas justkui vangid. Alexanderil tekib kasuisaga kokkupõrkeid, Emilie mõtleb aga, kuidas edasi elada, sest Edvard keeldub lahutusest ja abielust üksinda lahkudes peaks ta Alexanderi ja Fanny nende kasuisa hoole alla loovutama.
08.08 kell 17.00 – Dokfilm "Ingmar Bergmani otsingul" (Searching for Ingmar Bergman, 2018). Rež. Margarethe von Trotta, Felix Moeller, Bettina Böhler
FILMIST: „Ma elan pidevalt oma unenäos, millest teen aeg-ajalt põikeid reaalsusesse.“ Ingmar Bergman
Uue saksa filmi juhtfiguur Margarethe von Trotta avab filmiga „Ingmar Bergmani otsingul“ kultusrežissööri rikkalikku filmipärandit ja isiksust.
Mõjukas saksa filmirežissöör, Margarethe Von Trotta, armus esimest korda suurde ekraani, kui oli Pariisis näinud Ingmar Bergmani jõulist suurteost “Seitsmes pitser”. Ja sellest ajast on režissöör talle hinge jäänud. Omakorda selgub Cannes´i klassika programmis välja tulnud dokumentaalfilmis „Ingmar Bergmani otsingul“, et Von Trotta film „Kaks saksa õde“ oli üks Ingmar Bergmani lemmikfilme. Tugevalt isiklikus dokumentaalfilmis uurib saksa filmitegija, kuidas Ingmar Bergman on mõjutanud teda ja teisi kaasaja tuntud euroopa režissööre. Filmis arutlevad euroopa arthouse´i staarrežissöörid Ruben Östlund, Olivier Assayas ja Carlos Saura, kuidas Ingmar Bergman on inspireerinud nende lähenemist filmitegemisele. Prantsuse noor režissöör Mia Hansen-Løve jutustab aga meeleolukalt oma viibimisest lummaval Fårö saarel, kus on filmitud paljud Bergmani teosed („Persona“, „Stseenid ühest abielust“, „Nagu peeglis“, „Hunditund“ jne).
Ingmar Bergman on tuntud kui inimhinge varjupoole teadliku ja detailse uurijana, ja oma isikliku elu läbikukkumiste ausa ja halastamatu kirjeldajana kinolinal. Film „Ingmar Bergmani otsinguil“ („Ingmar Bergman - Vermächtnis eines Jahrhundertgenies“, Saksamaa/Prantsusmaa 2018) avab Bergmani nii looja kui ka inimesena, paljastades vastandlikke jooni. Nii leidub filmis tänulik, imetlev intervjuu Bergmani armastatuimalt näitlejannalt Liv Ullmanilt, kui ka avameelne ülestunnistus oma isa puudujääkidest Käbi Laretei ja Bergmani ühiselt pojalt Daniel Bergmanilt. Film paneb meid mõistma veel rohkem, kuivõrd isiklikud on Bergmani filmid pereliikmete hingelise kohalolu katkendlikkusest. Ja võib-olla ka hämmastama sellest, kuivõrd filmilinal oma varjupoolest teadlik mees ei suutnud lõpuni välja transformeeruda päris elus.
Film on meenutus ka Bergmani olulisematest töödest, sisaldades rohkelt katkeid tema filmidest. Bergman ise arvas, et tema unenäod ja visioonid ärkavad ellu läbi selle kui vaatajad tunnevad ära tema tehtud filmides omaenda emotsioone. .... „Võib olla me oleme sama inimene. Võib olla meil pole piire. Võib olla me voolame teinteisesse ja teineteisest läbi, piirideta ja kaunilt.“ (lõik filmist „Fanny ja Alexander“ (1982)). ...... Igatahes on „Ingmar Bergmani otsinguil“ võimalus lasta end mõjutada ja inspireerida maailma ühe kuulsaima režissööri loomingust ja elust.
SERGEI PARADŽANOV
15.08 kell 19.00 – Meistriteos "Granaatõuna värv" (Sayat Nova, 1969). Rež. Sergei Paradžanov
FILMIST: Armeenia poeedi Sajath-Nova eluloofilm räägib luuletaja elust visuaalselt ja poeetiliselt, mitte niivõrd biograafiliselt. Vähese dialoogiga film kasutab pilte, mis kujutavad poeedi elu eraldi peatükkides. Kõiki peatükke raamistavad lisaks Paradžanovi kujutlusvõimele ka Sajath-Nova luuletused. Näitlejanna Sofiko Tšiaureli mängib filmis kuut rolli, nii mehi kui naisi.
Režissöör Paradžanov ütles, et teda inspireerisid Armeenia valgustatud ikoonid ja ta tahtis luua sisemise dünaamika, mis tuleb pildi seest, kasutades värvide vorme ja dramaturgiat. Ta kirjeldas oma filmi ka kui Pärsia miniatuuride seeriat.
16.08 kell 19.00 – Dokfilm "Paradžanovi sirelililla tuul" (The Lilac Wind of Paradjanov, 2025). Rež. Ali Khamraev
FILMIST: Režissöör Ali Hamrajev suundus koos operaator Juri Klimenkoga arhiividesse ning reisis Armeeniasse ja Gruusiasse, et avaldada austust Sergei Paradžanovile – ühele kino suurkujule, kelle visioon ja trots tavapärase vastu ületasid piire. „Kallis Sergei Paradžanov. See film on sinule.“
MILOŠ FORMAN
22.08 kell 19.00 – Meistriteos "Lendas üle käopesa" (One Flew Over the Cuckoo's Nest, 1975). Rež. Miloš Forman
25.08 kell 19.00 – Dokfilm "Forman Formani vastu" (Forman vs. Forman, 2019). Rež. Helena Třeštíková, Jakub Hejna
FILMIST: Kes oskaks Miloš Formani elu paremini kirjeldada, kui tema ise? Filmitegijad on loonud kollaaži 2018. aastal surnud filmilavastaja arhiiviintervjuudest, filmistseenidest, võttepaikade külastustest ja tema enda filmitud koduvideotest. Need pildid tema elust puudutavad nii karjääri kui eraelu - ta kaotas mõlemad oma vanemad, kes viidi koonduslaagritesse, ega tundnud ennast kasuperedes koduselt. Kas see eraldatuse tunne vormiski temast just sellise jutuvestja? Tõmbame paralleele Formani töö ja eraelu vahele, et selles selgust saada.
Üritus FACEBOOKIS!
02.08 kell 19.00 – Dokfilm "Andrei Tarkovski. Film kui palve" (Andrey Tarkovsky. A Cinema Prayer, 2019). Rež. Andrei A. Tarkovski
FILMIST: Tarkovskist on räägitud juba nii palju, et tema enda hääl kipub varju jääma. Poeg annab sõna isale ja tulemuseks ei ole mitte ainult ühe 20. sajandi olulisema filmirežissööri loomingu enesekaemuslik kokkuvõte, vaid ka filosoofiline mõtisklus kunstist, kunstniku missioonist ja elu mõttest.
Tarkovski monoloog juhib meid läbi kogu tema elu, saatjaks katkendid filmidest, fotod, võttepaikades filmitu, aga ka suurima mõjutaja, isa Arseni luuletused – need, mis jäid välja filmist „Peegel“ ja kõlavad nüüd esimest korda avalikult. Seniavaldamata materjal on pärit perekonna arhiivist.
See on poeetiline film-essee, ülendav ja tundeehe, üha harvem nüüdses kultuuripildis. Tasub vaatamist isegi siis, kui te Tarkovskist juba kõike teate.
INGMAR BERGMAN
04.08 kell 19.00 – Meistriteos "Fanny ja Alexander" (Fanny och Alexander, 1982). Rež. Ingmar Bergman
FILMIST: Rootsi 20. sajandi alguses. Alexander ja Fanny Ekdahl elavad rõõmsat ja lustakat elu oma laiendatud isapoolse perega, mille eesotsas on nende vanaema, suguvõsa matriarh Helena Ekdahl. Perekond on tõesti vabameelne - nii näiteks on Helena abikaasa pidanud parimaks sõbraks oma naise armukest, juudi nukumeistrit Isak Jacobit. Laste onu Gustav Adolf on aga armusuhtes teenijatüdruku Majga, keda perekonnas kõik jumaldavad, isegi Gustav Adolfi naine Alma. Alexanderi vanemad ja vanaema on näitlejad, kellel on oma väike teater, ja teatripisik on ka poissi nakatanud.
Laste elu muutub 1907. aasta jõuludel, kui sureb nende isa Oscar. Laste ema Emilie otsustab abielluda piiskop Edvard Vergérusega, kellega ta Oscari matustel kohtus, sest soovib laste ellu uut isakuju, isegi kui ta kahtleb, kas mees teda armastab. Emilie küll aimas, et tema elu kujuneb teistsuguseks kui Ekdahlide juures, aga Edvardi karm ja range eluviis ja raudne rusikas kodustes asjades tulevad siiski üllatusena. Emilie, Alexander ja Fanny on kõik piiskopi sünges majas justkui vangid. Alexanderil tekib kasuisaga kokkupõrkeid, Emilie mõtleb aga, kuidas edasi elada, sest Edvard keeldub lahutusest ja abielust üksinda lahkudes peaks ta Alexanderi ja Fanny nende kasuisa hoole alla loovutama.
08.08 kell 17.00 – Dokfilm "Ingmar Bergmani otsingul" (Searching for Ingmar Bergman, 2018). Rež. Margarethe von Trotta, Felix Moeller, Bettina Böhler
FILMIST: „Ma elan pidevalt oma unenäos, millest teen aeg-ajalt põikeid reaalsusesse.“ Ingmar Bergman
Uue saksa filmi juhtfiguur Margarethe von Trotta avab filmiga „Ingmar Bergmani otsingul“ kultusrežissööri rikkalikku filmipärandit ja isiksust.
Mõjukas saksa filmirežissöör, Margarethe Von Trotta, armus esimest korda suurde ekraani, kui oli Pariisis näinud Ingmar Bergmani jõulist suurteost “Seitsmes pitser”. Ja sellest ajast on režissöör talle hinge jäänud. Omakorda selgub Cannes´i klassika programmis välja tulnud dokumentaalfilmis „Ingmar Bergmani otsingul“, et Von Trotta film „Kaks saksa õde“ oli üks Ingmar Bergmani lemmikfilme. Tugevalt isiklikus dokumentaalfilmis uurib saksa filmitegija, kuidas Ingmar Bergman on mõjutanud teda ja teisi kaasaja tuntud euroopa režissööre. Filmis arutlevad euroopa arthouse´i staarrežissöörid Ruben Östlund, Olivier Assayas ja Carlos Saura, kuidas Ingmar Bergman on inspireerinud nende lähenemist filmitegemisele. Prantsuse noor režissöör Mia Hansen-Løve jutustab aga meeleolukalt oma viibimisest lummaval Fårö saarel, kus on filmitud paljud Bergmani teosed („Persona“, „Stseenid ühest abielust“, „Nagu peeglis“, „Hunditund“ jne).
Ingmar Bergman on tuntud kui inimhinge varjupoole teadliku ja detailse uurijana, ja oma isikliku elu läbikukkumiste ausa ja halastamatu kirjeldajana kinolinal. Film „Ingmar Bergmani otsinguil“ („Ingmar Bergman - Vermächtnis eines Jahrhundertgenies“, Saksamaa/Prantsusmaa 2018) avab Bergmani nii looja kui ka inimesena, paljastades vastandlikke jooni. Nii leidub filmis tänulik, imetlev intervjuu Bergmani armastatuimalt näitlejannalt Liv Ullmanilt, kui ka avameelne ülestunnistus oma isa puudujääkidest Käbi Laretei ja Bergmani ühiselt pojalt Daniel Bergmanilt. Film paneb meid mõistma veel rohkem, kuivõrd isiklikud on Bergmani filmid pereliikmete hingelise kohalolu katkendlikkusest. Ja võib-olla ka hämmastama sellest, kuivõrd filmilinal oma varjupoolest teadlik mees ei suutnud lõpuni välja transformeeruda päris elus.
Film on meenutus ka Bergmani olulisematest töödest, sisaldades rohkelt katkeid tema filmidest. Bergman ise arvas, et tema unenäod ja visioonid ärkavad ellu läbi selle kui vaatajad tunnevad ära tema tehtud filmides omaenda emotsioone. .... „Võib olla me oleme sama inimene. Võib olla meil pole piire. Võib olla me voolame teinteisesse ja teineteisest läbi, piirideta ja kaunilt.“ (lõik filmist „Fanny ja Alexander“ (1982)). ...... Igatahes on „Ingmar Bergmani otsinguil“ võimalus lasta end mõjutada ja inspireerida maailma ühe kuulsaima režissööri loomingust ja elust.
SERGEI PARADŽANOV
15.08 kell 19.00 – Meistriteos "Granaatõuna värv" (Sayat Nova, 1969). Rež. Sergei Paradžanov
FILMIST: Armeenia poeedi Sajath-Nova eluloofilm räägib luuletaja elust visuaalselt ja poeetiliselt, mitte niivõrd biograafiliselt. Vähese dialoogiga film kasutab pilte, mis kujutavad poeedi elu eraldi peatükkides. Kõiki peatükke raamistavad lisaks Paradžanovi kujutlusvõimele ka Sajath-Nova luuletused. Näitlejanna Sofiko Tšiaureli mängib filmis kuut rolli, nii mehi kui naisi.
Režissöör Paradžanov ütles, et teda inspireerisid Armeenia valgustatud ikoonid ja ta tahtis luua sisemise dünaamika, mis tuleb pildi seest, kasutades värvide vorme ja dramaturgiat. Ta kirjeldas oma filmi ka kui Pärsia miniatuuride seeriat.
16.08 kell 19.00 – Dokfilm "Paradžanovi sirelililla tuul" (The Lilac Wind of Paradjanov, 2025). Rež. Ali Khamraev
FILMIST: Režissöör Ali Hamrajev suundus koos operaator Juri Klimenkoga arhiividesse ning reisis Armeeniasse ja Gruusiasse, et avaldada austust Sergei Paradžanovile – ühele kino suurkujule, kelle visioon ja trots tavapärase vastu ületasid piire. „Kallis Sergei Paradžanov. See film on sinule.“
MILOŠ FORMAN
22.08 kell 19.00 – Meistriteos "Lendas üle käopesa" (One Flew Over the Cuckoo's Nest, 1975). Rež. Miloš Forman
FILMIST: Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Ravimitega tundetuks tehtud patsiendil ei ole lubatud režiimi rikkuda, kui telekas näidatakse pesapalli meistrivõistlusi, veel vähem viia haigeid linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda, kus vastamisi on McMurphy ja mahehäälne Ratched (Louise Fletcher), kes on kõigi aegade südametuim ja õelaim vanemõde.
Ken Kesey menuromaanil põhinev film pälvis 1975. aastal viis peamist Oscarit: parim film, parim meespeaosatäitja (Nicholson), parim naispeaosatäitja (Fletcher), parim režissöör (Miloš Forman) ja parim stsenaarium.
Ken Kesey menuromaanil põhinev film pälvis 1975. aastal viis peamist Oscarit: parim film, parim meespeaosatäitja (Nicholson), parim naispeaosatäitja (Fletcher), parim režissöör (Miloš Forman) ja parim stsenaarium.
25.08 kell 19.00 – Dokfilm "Forman Formani vastu" (Forman vs. Forman, 2019). Rež. Helena Třeštíková, Jakub Hejna
FILMIST: Kes oskaks Miloš Formani elu paremini kirjeldada, kui tema ise? Filmitegijad on loonud kollaaži 2018. aastal surnud filmilavastaja arhiiviintervjuudest, filmistseenidest, võttepaikade külastustest ja tema enda filmitud koduvideotest. Need pildid tema elust puudutavad nii karjääri kui eraelu - ta kaotas mõlemad oma vanemad, kes viidi koonduslaagritesse, ega tundnud ennast kasuperedes koduselt. Kas see eraldatuse tunne vormiski temast just sellise jutuvestja? Tõmbame paralleele Formani töö ja eraelu vahele, et selles selgust saada.
Üritus FACEBOOKIS!