PÖFF: Varssavi sild

PÖFF30 | Pimedate Ööde filmifestival | 6.-22. november 2026 | Kino Artis

Avatud lõpuga lugu, milles kolme erinevatel elualadel tegutseva inimese emotsionaalsed sidemed katkestab juhuslik sündmus: põlenud metsast leitakse tuukri laip.

See võikski olla filmi sünopsis, kuid tegelikult on filmi olemus midagi muud. Pere Portabella kasutab lähtepunktina üht juhuslikult leitud ajaleheartiklit. Võib väita, et see on vaid ettekääne korraldada sürrealistlike vestlustega vürtsitatud arhitektuuriline ekskursioon läbi olümpiamängueelse Barcelona, kuid tegelikult on see midagi enamat: Portabella muudab kino loomingulise vabaduse sümfooniaks.

See katalaani intellektuaali ja produtsendi teos, mis on filmitud Berliini müüri langemise aastal (1989) ja on tema esimene alates 1977. aastast. Portabella teeb koostööd vanade lemmikutega: muusiku Carles Santose (tõeline meister, kes väärib taasavastamist) ja operaatori Carles Pladevalliga. Tulemus on üks Portabella ambitsioonikamaid ja ainulaadsemaid teoseid.

Ta kujutab uut intelligentsi, mälukaotusega Euroopa progressiivset poliitilist klassi, kes püüab säravate sündmuste ja kergemeelse elustiili all varjata mälestusi ajaloolistest murrangutest ja katastroofidest.

Kuid „Varssavi sild“ ulatub ka sellest kaugemale; see on vabalt seostuvate piltide kogum, lüüriline ja sürrealistlik meenutus meie suhtest minevikuga, salapärane, kuid sensuaalne ja provokatiivne teekond kunstilise väljenduse olemusse.

Nagu Portabella märkis, oli eesmärk „tunnistada, et kinos on ka teisi viise, kuidas näha ja olla“ ning anduda „seikluse naudingule“. Tõeline pärl nõudlikule vaatajale.

Javier Puerto Garcia