Kokkupõrge

AINULT FRIIKIDELE: kolmapäeval, 26.08 kell 20:15 linastub legendaarse David Cronenbergi šokeeriv "Kokkupõrge" (Crash, 1996).

PS! Seansile eelneb sissejuhatus!

PS! Linastub 4K restaureeritud versioon!

1996. aasta Cannes'i filmifestivalil korjas "Kokkupõrge" žürii eriauhinna (Special Jury Prize), mis tunnustas filmi originaalsust, julgust ja kunstilist ambitsiooni, kuigi toonase žürii esimees Francis Ford Coppola tunnistas, et mitmed žüriiliikmed keeldusid filmi tunnustamast (sealhulgas Coppola, kes keeldus isiklikult auhinda üle andmast).

Nii festivali publik kui ka žüriiliikmed olid nähtust šokeeritud. Osad pidasid seda üheks festivali julgemaks ja originaalsemaks teoseks. Teised aga kõlvatuks filmiks, mis ei vääri tunnustust. Mitme riigi kinod keeldusid filmi näitamast või piirati selle linastamist, sest mitmed väljaanded nägid kurja vaeva, et film üldse ära keelata. USA kinodes lükkus film sügisest kevadesse, sest sealse levitusettevõtte juht ei tahtnud üldse filmi kinodesse lasta.

"Kokkupõrge" eesmärk ei olnud šokeerida, vaid pigem külmalt ja analüütiliselt mõtiskleda inimese ning tehnoloogia suhte üle. Filmi keskne tegelane Vaughan käsitleb autoõnnetusi omamoodi eksperimendina, mille kaudu uurida inimkeha, seksuaalsuse ja masinate kokkupuutepunkte.

Tänapäeval peetakse "Kokkupõrget" üheks David Cronenbergi olulisemaks filmiks. Selle kompromissitu käsitlus keha, tehnoloogia ja iha vahekorrast on mõjutanud paljusid hilisemaid autoreid ning kinnistanud filmi koha 1990. aastate olulisemate ja vastuolulisemate autorifilmide seas. "Kokkupõrge" on mõjutanud nii Prantsuse uue laine horrorit (New French Extremity) kui ka selliseid filme nagu Julia Ducournau "Titaan" (Titane, 2020) ja "Toorelt" (Raw, 2016) ning muidugi ka Cronenbergi poja Brandon Cronenbergi filme "Possessor" (2020) ja "Infinity Pool" (2023). Cronenbergi enda "Crimes of the Future" (2022) on "Kokkupõrge" teemade edasiarendus.

David Cronenberg on üks oluisemaid filmirežissööre, stsenariste ning produtsente. Teda peetakse body horrori ehk kehaõuduse žanri üheks rajajaks. Tema filmides muutub inimkeha sageli teaduse, tehnoloogia, haiguste või psühholoogiliste protsesside mõjul. Samas ei koosne Cronenbergi looming ainult õudusfilmidest. Cronenbergi varaseid filme (Shivers, Rabid, The Brood, Scanners, Videodrome ja The Fly) peetakse body horror'i klassikaks. 80ndate lõpust liikus ta psühholoogilisemate ja kirjanduslikumate teemade juurde (Dead Ringers, Naked Lunch, M. Butterfly, Crash) ning 2000ndatel mõnevõrra realistlikuma draama poole (Spider, A History of Violence, Eastern Promises, A Dangerous Method, Cosmopolis, Maps to the Stars). 2022. aastal naases ta filmiga "Crimes of the Future", mis tõi ta tagasi body horror'i juurde. Sinna sobib kenasti ka 2024. aasta "The Shrouds".

FILMIST:

Filmi keskmes on edukas filmiprodutsent James Ballard (James Spader), kelle elu muutub pärast rasket autoõnnetust. Kohtumine leseks jäänud dr Helen Remingtoni (Holly Hunter) ning salapärase Vaughaniga (Elias Koteas) juhatab ta maailma, kus autoavariid, vigastused ja tehnoloogia mõju inimkehale on muutunud kinnisideeks ning seksuaalse iha allikaks. Mida sügavamale Ballard sellesse ringkonda satub, seda enam hägustuvad piirid valu, naudingu, armastuse ja hävingu vahel.

Cronenberg kasutab autot kui nimese keha ja psüühika pikendusena. Film uurib, kuidas tehnoloogia võib muuta meie suhteid, ihasid ja identiteeti ning seab küsimuse alla, kui kaugele on inimene valmis minema uute kogemuste otsingul.

"Kokkupõrge" põhineb J. G. Ballardi samanimelisel romaanil, mida peeti ilmudes üheks vastuolulisemaks 20. sajandi kirjandusteoseks. J. G. Ballardi teoste põhjal on veel loodud näiteks: Empire of the Sun (1987, režissöör Steven Spielberg), ja High-Rise (2015, režissöör Ben Wheatley).