Kas sa armastad mind

Beirutit kutsuti kord Lähis-Ida Pariisiks, Liibanoni peeti selle rahutu piirkonna edulooks, see oli rikas maa hoolikalt välja mõõdetud multikonfessionaalse demokraatiaga. Vahemere ääres kõrgusid luksushotellid, baarid ja rannad olid rahvast täis. Siis puhkes kodusõda, Liibanonist sai äpardunud riik, Beirutist lõhutud linn. Kadusid turistid, jõukus, kindlustunne. Kadus terve maailm, mis oli tundunud nii enesestmõistetav. Aga kas päriselt? Kui mitte mujal, siis filmilindil, videosalvestistes on ta ikka veel alles. Filmi autor rändabki läbi arhiivikaadrite, mis hõlmavad seitset aastakümmet. „Arhiivi“ on siin küll kujundlik väljend, kuna Liibanonis pole filmiarhiivi. Need on kadunud mineviku kokku kogutud tükid, millest autor on loonud oma isikliku tundelise kollaaži. Enesekindlad, rõõmsad, edukad inimesed oma ilusates kodudes, naeratavad turistid, siis aga äkki hoopis midagi muud… Kas niisugust maad saab armastada? Saab, kui ta on sinu.

Tõnu Õnnepalu