Laskumine

Valmistu laskuma täielikku pimedusse.

Neil Marshalli lavastatud „Laskumine“ (The Descent, 2005) naaseb kinolinale oma 20. aastapäeva puhul täiesti uues 4K-restaureeritud versioonis, mille on isiklikult järelvalvanud režissöör ise, kasutades originaalseid 35 mm filmimaterjale.

Filmist on saanud nüüdisaegse õuduse klassika – mitte ainult oma šokkide ja vere pärast, vaid selle tõttu, kuidas ta mängib kõige ürgsemate hirmudega: pimedus, kinnijäämine ja tundmatu. Kõik kuus tegelast on naised, mis oli õudusfilmi jaoks toona ebatavaline. See muutis loo veelgi intensiivsemaks ja klaustrofoobilisemaks – siin ei ole kangelasi ega pääseteed, vaid ainult julgus ja ellujäämisinstinkt. „Laskumine“ on film, mis tõestab, et tõeline õudus ei vaja üleloomulikke olendeid ega suuri efekte – piisab, kui panna inimene kohta, kus valgus ei ulatu ja kus iga heli võib olla viimane, mida sa kuuled.

Filmist: Grupp naisi otsustab minna ekspeditsioonile koopasse, mida nende arvates pole veel keegi avastanud. Nende ettevõtmine läheb aga väga viltu, kui toimub varing, mis jätab nad sinna koopasse lõksu. Naistel jääb üle ainult minna edasi üha sügavamale, leidmaks teist väljapääsu, kuid leiavad nad hoopis midagi palju verdtarretavat. Nad ei ole seal üksi. Algab verine võitlus elu ja surma peale…

Film sisaldab väga palju veristamist ja tapmist, nõrganärvilistele ja lastele seda ei soovitata. Briti filmifestivalidel sai teos väga hea vastuvõtu ja noppis endale mitmeidki auhindu.