16. rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival DocPoint Tallinn 04.02 - 09.02
Film, milles ei näidata ühtegi liikuvat pilti, ainult fotosid, ja mis mitte hetkekski ei muutu staatiliseks. Vastupidi, mida edasi, seda põnevamaks ja dünaamilisemaks ta saab, nii et lõpp, nagu mõnel heal raamatul, saabub ebaõiglaselt ruttu! Omamoodi raamat see ongi: tšehhi fotograafi Libuše Jarcovjáková eluraamat ja ühtlasi tema (ning meie) aja raamat. Halastamatu, liigagi tõene, aga samas ka lõbus, elulusti täis. Kas me tõesti elasime niisugusel inetul, veidral, naljakal ajal, küsib see, kes mäletab (olgugi Nõukogude Eesti versioonis) neid kuue-, seitsme-, kaheksakümnendaid. Kui Libuše Jarcovjákovást oleks tol ajal saanud tunnustatud Tšehhoslovakkia fotokunstnik, siis meil tõenäoliselt ei oleks seda uskumatult rikast pildirida. Aga temast ei saanud ja mitte ainult poliitilistel põhjustel. Ka tema esteetika ei sobinud sellesse aega, ei sotsialismileeris ega läänes. Sest see nimelt ei olnudki üldse esteetika, nii nagu esteetikat tollal mõisteti (ja nagu me seda mäletame ka Eesti omaaegsete nimekate fotograafide näitustelt). See oli tollases mõttes lausa antiesteetika, elu ise oma roppuses ja juhuslikkuses. Muidugi, tegelikult on Libuše Jarcovjákovál vägagi oma esteetika olemas. Ta lihtsalt keeldus seda vahetamast ühegi ajastumoe vastu. Ja ootas oma aja ära. Sest kui oled küllalt visa ja usud sellesse, mida teed, küll see aeg siis ükskord ikka tuleb – kasvõi viiekümne aasta pärast!
Tõnu Õnnepalu
16. rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival DocPoint Tallinn 04.02 - 09.02
Film, milles ei näidata ühtegi liikuvat pilti, ainult fotosid, ja mis mitte hetkekski ei muutu staatiliseks. Vastupidi, mida edasi, seda põnevamaks ja dünaamilisemaks ta saab, nii et lõpp, nagu mõnel heal raamatul, saabub ebaõiglaselt ruttu! Omamoodi raamat see ongi: tšehhi fotograafi Libuše Jarcovjáková eluraamat ja ühtlasi tema (ning meie) aja raamat. Halastamatu, liigagi tõene, aga samas ka lõbus, elulusti täis. Kas me tõesti elasime niisugusel inetul, veidral, naljakal ajal, küsib see, kes mäletab (olgugi Nõukogude Eesti versioonis) neid kuue-, seitsme-, kaheksakümnendaid. Kui Libuše Jarcovjákovást oleks tol ajal saanud tunnustatud Tšehhoslovakkia fotokunstnik, siis meil tõenäoliselt ei oleks seda uskumatult rikast pildirida. Aga temast ei saanud ja mitte ainult poliitilistel põhjustel. Ka tema esteetika ei sobinud sellesse aega, ei sotsialismileeris ega läänes. Sest see nimelt ei olnudki üldse esteetika, nii nagu esteetikat tollal mõisteti (ja nagu me seda mäletame ka Eesti omaaegsete nimekate fotograafide näitustelt). See oli tollases mõttes lausa antiesteetika, elu ise oma roppuses ja juhuslikkuses. Muidugi, tegelikult on Libuše Jarcovjákovál vägagi oma esteetika olemas. Ta lihtsalt keeldus seda vahetamast ühegi ajastumoe vastu. Ja ootas oma aja ära. Sest kui oled küllalt visa ja usud sellesse, mida teed, küll see aeg siis ükskord ikka tuleb – kasvõi viiekümne aasta pärast!
Tõnu Õnnepalu
Film, milles ei näidata ühtegi liikuvat pilti, ainult fotosid, ja mis mitte hetkekski ei muutu staatiliseks. Vastupidi, mida edasi, seda põnevamaks ja dünaamilisemaks ta saab, nii et lõpp, nagu mõnel heal raamatul, saabub ebaõiglaselt ruttu! Omamoodi raamat see ongi: tšehhi fotograafi Libuše Jarcovjáková eluraamat ja ühtlasi tema (ning meie) aja raamat. Halastamatu, liigagi tõene, aga samas ka lõbus, elulusti täis. Kas me tõesti elasime niisugusel inetul, veidral, naljakal ajal, küsib see, kes mäletab (olgugi Nõukogude Eesti versioonis) neid kuue-, seitsme-, kaheksakümnendaid. Kui Libuše Jarcovjákovást oleks tol ajal saanud tunnustatud Tšehhoslovakkia fotokunstnik, siis meil tõenäoliselt ei oleks seda uskumatult rikast pildirida. Aga temast ei saanud ja mitte ainult poliitilistel põhjustel. Ka tema esteetika ei sobinud sellesse aega, ei sotsialismileeris ega läänes. Sest see nimelt ei olnudki üldse esteetika, nii nagu esteetikat tollal mõisteti (ja nagu me seda mäletame ka Eesti omaaegsete nimekate fotograafide näitustelt). See oli tollases mõttes lausa antiesteetika, elu ise oma roppuses ja juhuslikkuses. Muidugi, tegelikult on Libuše Jarcovjákovál vägagi oma esteetika olemas. Ta lihtsalt keeldus seda vahetamast ühegi ajastumoe vastu. Ja ootas oma aja ära. Sest kui oled küllalt visa ja usud sellesse, mida teed, küll see aeg siis ükskord ikka tuleb – kasvõi viiekümne aasta pärast!
Tõnu Õnnepalu
Lisainfo
Vanusepiirang
-
Valmimisaasta
2024
Global distributor
Square Eyes
Levitaja
DocPoint Tallinn MTÜ
Kinos alates
08.02.2025