16. rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival DocPoint Tallinn 04.02 - 09.02
Ülev ja põhjalik industriaalpoeem Lääne-Bengalis asuvatest džuudivabrikutest, milles uuritakse loodusliku kiu tootmist ja seda ümbritsevat sotsiaalmajanduslikku ökosüsteemi. Džuudi põõsastaimede suurim kasvulava on niiskes ja palavas Gangese jõe deltas. Kolkatasse ja selle ümbrusse tekkisid kunagi miljonitele inimestele tööd pakkunud tehased ja suured linnad. Nüüd on need hiigeltehased aga muutumas tööstuspärandiks, sest masinate efektiivistamisega on inimese kätt selles protsessis vaja aina vähem.
Juba Dziga Vertov armastas filmida tööliseid, sest inimese ja masina tihedas koostöös on midagi ääretult ürgkinematograafilist. Ka siin filmis kohtuvad loodus, inimese vaev ja higi, sõna otseses mõttes suitsevad õlised masinad ning muidugi see lõputu tolm, mida ketrusvabrikus kõikjal ringi hõljub. Samas pole see film lihtsalt ilutsev ood kaduvale ajale, sest siin sees on erk sotsiaalne empaatia nende inimeste suhtes, kes minimaalse palga eest meile seda ökoloogilist rohemahedat maailma pakuvad.
India tuntuima dokumentalisti Nishtha Jaini varasemat loomingut on näidanud pea kõik Eesti filmifestivalid. Tema tuntumad filmid nagu „Gulabi Gang“ (2012), „Lakshmi ja mina“ (2007) on linastunud kõikjal üle ilma ning ka siin filmis tunneb ära tema käekirja, mis käsitleb India klassiühiskonnast pärit pingevälju ning naiste ja töölisklassi olukorda tänases India ühiskonnas.
Kaarel Kuurmaa
16. rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival DocPoint Tallinn 04.02 - 09.02
Ülev ja põhjalik industriaalpoeem Lääne-Bengalis asuvatest džuudivabrikutest, milles uuritakse loodusliku kiu tootmist ja seda ümbritsevat sotsiaalmajanduslikku ökosüsteemi. Džuudi põõsastaimede suurim kasvulava on niiskes ja palavas Gangese jõe deltas. Kolkatasse ja selle ümbrusse tekkisid kunagi miljonitele inimestele tööd pakkunud tehased ja suured linnad. Nüüd on need hiigeltehased aga muutumas tööstuspärandiks, sest masinate efektiivistamisega on inimese kätt selles protsessis vaja aina vähem.
Juba Dziga Vertov armastas filmida tööliseid, sest inimese ja masina tihedas koostöös on midagi ääretult ürgkinematograafilist. Ka siin filmis kohtuvad loodus, inimese vaev ja higi, sõna otseses mõttes suitsevad õlised masinad ning muidugi see lõputu tolm, mida ketrusvabrikus kõikjal ringi hõljub. Samas pole see film lihtsalt ilutsev ood kaduvale ajale, sest siin sees on erk sotsiaalne empaatia nende inimeste suhtes, kes minimaalse palga eest meile seda ökoloogilist rohemahedat maailma pakuvad.
India tuntuima dokumentalisti Nishtha Jaini varasemat loomingut on näidanud pea kõik Eesti filmifestivalid. Tema tuntumad filmid nagu „Gulabi Gang“ (2012), „Lakshmi ja mina“ (2007) on linastunud kõikjal üle ilma ning ka siin filmis tunneb ära tema käekirja, mis käsitleb India klassiühiskonnast pärit pingevälju ning naiste ja töölisklassi olukorda tänases India ühiskonnas.
Kaarel Kuurmaa
Ülev ja põhjalik industriaalpoeem Lääne-Bengalis asuvatest džuudivabrikutest, milles uuritakse loodusliku kiu tootmist ja seda ümbritsevat sotsiaalmajanduslikku ökosüsteemi. Džuudi põõsastaimede suurim kasvulava on niiskes ja palavas Gangese jõe deltas. Kolkatasse ja selle ümbrusse tekkisid kunagi miljonitele inimestele tööd pakkunud tehased ja suured linnad. Nüüd on need hiigeltehased aga muutumas tööstuspärandiks, sest masinate efektiivistamisega on inimese kätt selles protsessis vaja aina vähem.
Juba Dziga Vertov armastas filmida tööliseid, sest inimese ja masina tihedas koostöös on midagi ääretult ürgkinematograafilist. Ka siin filmis kohtuvad loodus, inimese vaev ja higi, sõna otseses mõttes suitsevad õlised masinad ning muidugi see lõputu tolm, mida ketrusvabrikus kõikjal ringi hõljub. Samas pole see film lihtsalt ilutsev ood kaduvale ajale, sest siin sees on erk sotsiaalne empaatia nende inimeste suhtes, kes minimaalse palga eest meile seda ökoloogilist rohemahedat maailma pakuvad.
India tuntuima dokumentalisti Nishtha Jaini varasemat loomingut on näidanud pea kõik Eesti filmifestivalid. Tema tuntumad filmid nagu „Gulabi Gang“ (2012), „Lakshmi ja mina“ (2007) on linastunud kõikjal üle ilma ning ka siin filmis tunneb ära tema käekirja, mis käsitleb India klassiühiskonnast pärit pingevälju ning naiste ja töölisklassi olukorda tänases India ühiskonnas.
Kaarel Kuurmaa
Lisainfo
Vanusepiirang
-
Valmimisaasta
2022
Global distributor
Antipode Films
Levitaja
DocPoint Tallinn MTÜ
Kinos alates
07.02.2025