Rootsi filmipäevad kinos Artis

Kino Artis kutsub taas avastama põhjamaise filmikunsti eripära – Rootsi filmipäevad toovad 24.–31. märtsini ekraanile viis omanäolist filmi, mis annavad läbilõike Rootsi kino erinevatest ajastutest ja stiilidest. Programmis kohtuvad nii klassika kui ka värske autorikino, ajaloolised suurlood, intiimsed suhtedraamad ja teravmeelsed kaasaegsed komöödiad.

Rootsi kino on alati olnud tuntud oma psühholoogilise sügavuse, inimlike dilemmade ja tugeva visuaalse käekirja poolest. Just neid omadusi pakub ka tänavune programm: publikut ootavad kohtumised nii legendaarse Ingmar Bergmani klassikaga, tänapäevase noore põlvkonna filmidega kui ka ajalooliste lugudega, mis aitavad mõtestada maailma meie ümber.

Rootsi filmipäevad pakuvad haruldast võimalust näha ühes programmis nii klassikalisi meistriteoseid kui ka värskeid filme, millest osa pole Eestis varem kinolevis linastunud. Mitmed seansid toimuvad erihinnaga, mis teeb selle filmisündmuse kättesaadavaks kõigile kinokunsti huvilistele. Filmipäevad toimuvad koostöös Rootsi Suursaatkonnaga ning programmi toetab Rootsi Instituut.

---

Programmi filmid

Hammarskjöld – võitlus rahu nimel (2023, lav. Per Fly)


Ajalooline draama jälgib ÜRO peasekretäri Dag Hammarskjöldi rolli 1960. aastate Kongo kriisi lahendamisel – poliitiliselt pingelist perioodi, kus diplomaatia, rahvusvahelised huvid ja inimlik julgus põrkuvad ohtlikul moel. Peaosas särab Rootsi üks tuntumaid näitlejaid Mikael Persbrandt. Film pakub haaravat pilku maailma poliitika telgitagustesse ning on suurepärane valik neile, kes hindavad tugevat näitlejatööd ja ajaloolisi suurdraamasid.

Hüpnoos (2023, lav. Ernst De Geer)


Teravmeelne ja ebamugavalt naljakas suhtedraama keskendub noorele paarile, kes osaleb ettevõtluskonverentsil pärast seda, kui naine on läbinud hüpnoteraapia suitsetamisest loobumiseks. Teraapia vabastab temas ootamatu otsekohesuse, mis paneb proovile nii suhte kui ka sotsiaalsed normid. „Hüpnoos“ on värske ja julge debüütfilm, mis vaatleb tänapäeva ambitsioone, identiteeti ja sotsiaalseid rolle läbi terava huumori.

Sügissonaat (1978, lav. Ingmar Bergman)


Legendaarse Ingmar Bergmani üks emotsionaalselt intensiivsemaid filme räägib emast ja tütrest, kes kohtuvad pärast pikka lahusolekut ning peavad silmitsi seisma mineviku valusate mälestustega. Ingrid Bergman ja Liv Ullmann loovad siin kaks vapustavat rolli, mille pingestatud dialoogid kuuluvad filmiajaloo klassikasse. „Sügissonaat“ on ideaalne võimalus kogeda suure meistri kino suurel ekraanil.

Ela natuke (2025, lav. Fanny Ovesen)


Kaasaegne draama jälgib noorte inimeste elu ja suhteid maailmas, kus ootused, identiteet ja tulevikuvõimalused võivad tunduda samaaegselt nii ahvatlevad kui ka hirmutavad. Film käsitleb tundlikult sõprust, armastust ja eneseotsinguid, pakkudes ausat pilti tänapäeva noorte sisemaailmast. „Ela natuke“ esindab Rootsi uue põlvkonna autorikino ning sobib kõigile, kes otsivad värsket ja kaasaegset filmielamust.

Põleta kõik mu kirjad (2022, lav. Björn Runge)


Tõsielulistel sündmustel põhinev lugu armastusest, armukadedusest ja mineviku varjudest, mis võivad ulatuda üle põlvkondade. Film põimib eri ajastute narratiivid, jutustades keerulise armukolmnurga loo, mis jätab sügava jälje kõigi osaliste eludesse. „Põleta kõik mu kirjad“ on elegantne ja emotsionaalselt intensiivne draama, mis pakub nii ajaloolist atmosfääri kui ka psühholoogilist sügavust.